Registreerimine on avatud!

Ära mõtle, vaid registreeru: vajuta siia, täida ankeet, maksa osalustasu ning tule kohale!

Huvitavad esinejad ja teemad, võimalus olla foto sünni juures, lahe seltskond ja meeleolukad tegevused — tore nädalavahetus on kindel!

Kiirematele registreerujatele on ööseks voodi; teistel aga vabadus valida kuhu madrats ja magamiskott maha panna.

Peeter Laurits: Punktum ja komad

Peeter Laurits. Selfie.

Peeter Laurits on fotograafiat kurjasti ära kasutav kunstnik. Võrumaa Kütioru metsatalust teeb ta mõnikord külastusi teise maailma, mis pole nii müstline ja mütoloogiline, kui tema oma. Ta tuleb, et näidata ja rääkida lugusid  metsadest, jõgedest, järvedest, putukatest, seentest… Lauritsa fotolavastustes sulavad kokku aeg ja keskkond, luues müütilise omailma.

Punktum* ja komad

Ma käsitlen interpunktsiooni fotograafias enda ja teiste loomingu näitel.

* Punktum (punctum) — Barthes'i käsitluses tähendusi genereeriv üksus, mille töömehhanism on puhtalt subjektiivne.

— — —

Sügiskool palus igalt esinejalt endlit/selfie’t ning vastata küsimustele. (Küsimuste interpreteerimine jäi vastajale ;)

1) Miks pildistasite selfie just seal, kus te seda tegite?

Pildistasin selle selfie Toomas Kalve kirstus, sest just seal tuli sellise pildi tegemise mõte. 

2) Mis on foto tähendus teie jaoks?

(Peeter Laurits lähtub tehtud selfie’st.) Minu jaoks tähistab see ühte uut radikaalset etappi minu loomingus, kus negatiivi piinatakse ennem kopeerimist viiel erineval moel.

3) Kas foto on objektiivne?

(Peeter Laurits lähtub tehtud selfie’st.) Jaa, see foto on just nii objektiivne, kui üks foto olla saab. Ühelgi mu kaameral ei ole olnud keeret ega bajonetti, mille külge subjektiivi keerata.

Eva Rein: Fotod auto/biograafilises teoses

Eva Rein

Eva Rein on Tartu Ülikooli anglistika osakonna inglise filoloogia assistent. Tema peamiseks uurimis- ja õpetamisvaldkonnaks on Kanada ingliskeelne kirjandus, kesksemateks teemadeks aga identiteet, mälu ning fotograafia ja kirjanduse seosed. Ettekandes uuritakse, millist rolli ja kuidas täidavad fotod teostes, mis on ühtaegu autobiograafilised ja biograafilised.

Fotod auto/biograafilises teoses: teoreetilisi lähtekohti ja analüüsi võimalusi

Roland Barthes’i "Camera lucida: märkmeid fotograafiast" on üks teoseid, milles autobiograafiline ja biograafiline impulss on omavahel väga huvitaval ning liigutaval viisil läbi põimunud. Seejuures on raamat palju enamat, kui Barthes’i ja tema ema lood samade kaante vahel. Barthes’i mõtiskelul on fiktsiooni ja eleegia elementidest kantud ilukirjanduslik allhoovus, samas käsitleb see teoreetilises võtmes fotograafiat ühes mõistete formuleerimise ja rakendamisega.

Kõik see teeb "Camera lucidast" žanriliselt põneva teose, mis kutsub uurima selles olevate fotode ja omaeluloolise teksti vahekorda, aga mis inspireerib nägema ja analüüsima autobiograafia, biograafia ja fotograafia suhteid teisteski teostes.

— — —

NB! Sügiskoolis on võimalik osta EKA Kirjastuse välja antud Roland Barthes'i raamatut "Camera lucida: märkmeid fotograafiast". 

— — —

Sügiskool palus igalt esinejalt endlit/selfie’t ning vastata küsimustele. (Küsimuste interpreteerimine jäi vastajale ;) 

1) Miks pildistasite selfie just seal, kus te seda tegite?

Ülikooli Kohvikus konverentsi vastuvõtul tehtud mitteametlik foto ei ole küll endel, aga viimase puudumisel sobivast fotost eraldatud näopilt täidab isiku tutvustamise funktsiooni.

2) Mis on foto tähendus teie jaoks?

(Eva Rein lähtub saadetud fotost.) Foto kajastab minu erialast tegevust ja toimib ka mäluankruna, tuues meelde sündmuse ja inimesed, kellega koostöös see teoks sai.

3) Kas foto on objektiivne?

(Eva Rein lähtub saadetud fotost.) Näopildil olev kujutis on referendi suhtes objektiivne, samas on see välja võetud suuremast algupärasest fotost. Nii viitab pilt ka ettekandes käsitletavale referentsiaalsuse küsimusele fotode puhul.

Uku Peterson: Camera obscura – fotograafia esmane ilming?

Uku Peterson. Selfie.

Uku Peterson on  Tartu Ülikooli kunstiajaloo magistrant. Uku on fotograafiaga tegelenud enam kui 10 aastat nii töötava fotograafina, katsetava fotoentusiastina kui ka fotoajalugu uuriva kunstiajaloolasena. Tema sügavama huvi on pälvinud fotograafia algusaeg, mille lahutamatu osa on camera obscura — "pimeruum". Ehitades kodus toa "pimekambriks", laseb ta valgusel joonistada tänava oma toa seinale. Õigete olude puhul, mis kõik ei sõltu inimesest, on sügiskooligi tulijal lootus astuda camera obscurasse.

Camera obscura — fotograafia esmane ilming?

Camera obscura ehk pimekamber on köitnud inimeste meeli juba tuhandeid aastaid. Seda on kasutanud astronoomid päikesevarjutuste vaatamiseks, maalikunstnikud täpsete ülesjoonistuste tegemiseks ning fotograafid piltide fototundlikule materjalile jäädvustamiseks.

Auk seinas või aknakattel, mis joonistab valgusega pimedasse tuppa pöördkujutise, on oma algideelt sarnane kastile, mille fotopioneerid Nicéphore Niépce ja Louis Daguerre ning Henry Fox Talbot kohandasid fotograafiliste jäädvustuste tegemiseks. Tööriistast, mis võimaldas luua täpsemaid kontuurjooni, on saanud tänapäevase fotograafia peamine sümbol. Optiliselt moonutatud kujutis, mis selles pimekambris tekib, on ääretult huvitav ning paeluv. Tekkinud kujutise vaatamises ja sellega soovitud vaate kadreerimises on alati midagi võluvat, kuid samas ka piiravat. Oma ettekandes proovin seda võlu ja samas ka valu kuulajatega jagada.

Vt lühidalt camera obscura kohta.

— — —

Sügiskool palus igalt esinejalt endlit/selfie’t ning vastata küsimustele. (Küsimuste interpreteerimine jäi vastajale ;)

1) Miks pildistasite selfie just seal, kus te seda tegite?

Mulle tundus loogiline siduda selfie enda ettekande teemaga ja seetõttu pildistasingi end oma magamistuppa ehitatud camera obscuras.

2) Mis on foto tähendus teie jaoks?

Fotograafia hakkas mind huvitava kümmekond aastat tagasi fotoentusiastina. Alguses huvitasid mind enam fototehnilised aspektid, aegamööda olen jõudnud keerukamate küsimusteni, milleni on mind suunanud minu töö fotograafina ja fotoajaloo uurimine Tartu Ülikooli kunstiajaloo bakalaureusetudengi ja magistrandina. Fotograafia juures huvitab mind nii selle praktiseerimine kui ka selle erinevate ideeliste ja ajalooliste küsimuste üle juurdlemine.

3) Kas foto on objektiivne?

Foto ei ole minu arvates kunagi millegi täielik objektiivne jäädvustamine, kuid selles võib olla püüd objektiivse jäädvustamise poole ning seetõttu ka soov teha kõik, et jäädvustus oleks võimalikult objektiivne. Seega võiks mõnd fotograafilist jäädvustust lugeda kindlasti objektiivuse poole püüdlevaks, kuid samas võib foto olla nii teadlikult kui teadmatult subjektiivne.

Madisson ja Ventsel: Viraalse kommunikatsiooni eripäradest

Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson. Selfie.

Mari-Liis Madisson (MA semiootika) on kultuurikommunikatsiooni nooremteadur ja Andreas Ventsel (PhD semiootika) semiootika vanemteadur. Mõlemad peavad loenguid Tartu Ülikoolis, Andreas lisaks veel Tartu Kõrgema Kunstikooli fotofraafia osakonnas. Mari-Liis ja Andreas käsitlevad teemat, millega puutume kokku iga päev: info — olgu see mistahes kujul, ka foto — plahvatuslikku liikumist ja kommunikatsiooni.

Viraalse kommunikatsiooni eripäradest

Ülemaailmne arvutivõrk on andnud inimestele pretsedenditu võimaluse erinevate info- ja kommunikatsiooniressursside vahel valida ning oma huvidele vastavat tähendus-paketti kokku panna. Ettekandes keskendume nendele muutustele läbi viraalsuse kontseptsiooni.

Viraalne tekst jõuab massideni n-ö digitaalse suusõnalisuse mehhanismide vahendusel, ilma, et seda oluliselt transformeeritaks. Viraalsus eeldab lühikese aja jooksul väga suure auditooriumini jõudmist. Samas ei eelda see auditooriumilt erilist osalemist. Püüame selgitada, millised on viraalse võrgusuhtluse tähendusloomelised eripärad, millistel kultuuridominantidel see tugineb, millised on viraalse teksti erinevad vormid jne.

— — —

Sügiskool palus igalt esinejalt endlit/selfie’t ning vastata küsimustele. (Küsimuste interpreteerimine jäi vastajale ;)

1) Miks pildistasite selfie just seal, kus te seda tegite?

Pilt on tehtud Tartu Linnamuuseumis ja pildistatud sai seetõttu, et meie ümber oli palju raame. 

2) Mis on foto tähendus teie jaoks?

(Mari-Liis ja Andreas lähtuvad tehtud selfie'st.) See sõltub: a) pilt, kus me mõlemad peal oleme, b) meenutus külaskäigust, c) popp ja noortepärane pildistamiskatsetus

3) Kas foto on objektiivne?

(Mari-Liis ja Andreas lähtuvad tehtud selfie'st.) Nii ja naa. Eriti tihti me seda virtuaalset albumit, kus pilt sees on, ei lappa. Välja me seda printinud pole. Me oleme seal ja pilt on meie tehtud, see on objektiivsus.

Jaak Kikas: Kui on vari, on valgus

Jaak Kikas. Selfie.

Füüsikaprofessor Jaak Kikas on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktor. Selle aasta jaanuaris avas professor isikunäituse Tartu galeriis Noorus — “40 pilti”. Portaal Läänlane nimetab septembris Haapsalusse jõudnud näitust “fotomustkunstiks”. “Selgub, et väärikas Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor on krutskimees, kes seab oma fotodel fookusesse asjad ja annab neile oma erialaste teadmiste abil üsna ebamaise välimuse.” (Läänlane, 28. sept 2015)

Kui on vari, on valgus

Vari ja tegelikult ka peegeldus (nt veepinnalt) on küllap esimesed “prefotograafilised” ja isegi “prehumaansed” (st ka loomadele omased) kogemused tegelikkuse peegeldumisest (kopeerimisest, multiplitseerimisest) valguse abil.

Vari (varju heitmine) on lihtsaim optikanähtus, ometigi kaugel triviaalsusest, kasvõi sellegi tõttu, et ta tekkeks on vajalik vähemalt kolme objekti olemasolu: valgusallikas, varju heitev keha (eesti keeles sageli ka varjuks kutsutud) ja taust (ekraan), millel varju jälgida.

Anname põgusa “varjuoptikalise” sissejuhatuse: mis, kuidas ja milliseid varje heidavad, mida ütleb vari varju kohta (oh, see eesti keele mitmetähenduslikkus!). Visandame tee “varjudest koopaseinal” moodsasse fotograafiasse koos mõnede varjuteemaliste ekskurssidega folkloori, kunstkirjanduse ja kaunite kunstide valda.

Ex umbra in solem! 

— — —

Sügiskool palus igalt esinejalt endlit/selfie’t ning vastata küsimustele. (Küsimuste interpreteerimine jäi vastajale ;) 

1) Miks pildistasite selfie just seal, kus te seda tegite?

Lähim punkt mu kodusele töölauale, kus taga oli suht neutraalne taust. “Eifeli torni” ei hakanud otsima, haarasin kaamera ja voilà!

2) Mis on foto tähendus teie jaoks?

(Jaak Kikas lähtub tehtud selfie’st.) Tähendusevaba foto, ei märgista midagi, mida suvaline pildistatut tundev inimene sealt välja ei loeks (“See on Jaak Kikas ju!”).

3) Kas foto on objektiivne?

Jah — samavõrra kui muugi meeleliselt tajutav objektiivne reaalsus, mille olemasolu ma ei eita, st ma usun, et fotol kujutatud persoon reaalselt eksisteerib.

Sügiskool ootab tudengite ettekandeid või fotosid

---- --- ---------! Joonistus: Egon

Hei, semiootikatudeng!

Sügiskool ootab sinu loovat ettekannet. Kui sind huvitab fotograafia, Barthes ja tema metodoloogilised otsingud, visuaalne maailm või hoopis midagi muud, mis pakitseb hinges — anna endast märku! Ettekande pikkus on maks. 20 minutit.

Või kui sul on kogunenud fotosid, mida soovid diginäitusena esitleda, siis anna samuti endast märku. Ettekande või diginäituse soovist kirjuta: egon.erkmann@gmail.com

XVI Semiootika sügiskool “Peitumus/Nähtumus” toimub 14.–15. novembril Mammaste tervisespordikeskuses Põlva külje all. Sügiskooli pealkiri viitab visuaalse maailma tähendusloomele kultuuris. Mis on see, mida me fotodes näeme? Milline maailm peitub visuaalse maailma taga, kuidas see maailm ennast loob?

- - -

This year's Autumn School of Semiotics is dedicated to the 100th birth year of French semiotician Roland Barthes. Hence, the main topic of Autumn School is photography/visuality.

So, if you, a semiotics student, feel that you could talk about photography, Barthes, visuality or something that you ponder on, please let us know. Length of presentation max 20 minutes.

Or if you happen to have some photos that you would wish to display at a digital exhibition, inform us as well. To forward us your presentation or digital exhibition wish, please contact us via egon.erkmann@gmail.com

XVI Autumn School of Semiotics "Peitumus/Nähtumus" will take place 14-15 November at Mammaste Health Sport Center. The title "Peitumus/Nähtumus" ([Un]Hidden) refers to the meaning making processes of the visual world in culture. What is it that we see in photos? What kind of a world is hiding behind the visual world and how does it create itself?