Madisson ja Ventsel: Viraalse kommunikatsiooni eripäradest

Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson. Selfie.

Mari-Liis Madisson (MA semiootika) on kultuurikommunikatsiooni nooremteadur ja Andreas Ventsel (PhD semiootika) semiootika vanemteadur. Mõlemad peavad loenguid Tartu Ülikoolis, Andreas lisaks veel Tartu Kõrgema Kunstikooli fotofraafia osakonnas. Mari-Liis ja Andreas käsitlevad teemat, millega puutume kokku iga päev: info — olgu see mistahes kujul, ka foto — plahvatuslikku liikumist ja kommunikatsiooni.

Viraalse kommunikatsiooni eripäradest

Ülemaailmne arvutivõrk on andnud inimestele pretsedenditu võimaluse erinevate info- ja kommunikatsiooniressursside vahel valida ning oma huvidele vastavat tähendus-paketti kokku panna. Ettekandes keskendume nendele muutustele läbi viraalsuse kontseptsiooni.

Viraalne tekst jõuab massideni n-ö digitaalse suusõnalisuse mehhanismide vahendusel, ilma, et seda oluliselt transformeeritaks. Viraalsus eeldab lühikese aja jooksul väga suure auditooriumini jõudmist. Samas ei eelda see auditooriumilt erilist osalemist. Püüame selgitada, millised on viraalse võrgusuhtluse tähendusloomelised eripärad, millistel kultuuridominantidel see tugineb, millised on viraalse teksti erinevad vormid jne.

— — —

Sügiskool palus igalt esinejalt endlit/selfie’t ning vastata küsimustele. (Küsimuste interpreteerimine jäi vastajale ;)

1) Miks pildistasite selfie just seal, kus te seda tegite?

Pilt on tehtud Tartu Linnamuuseumis ja pildistatud sai seetõttu, et meie ümber oli palju raame. 

2) Mis on foto tähendus teie jaoks?

(Mari-Liis ja Andreas lähtuvad tehtud selfie'st.) See sõltub: a) pilt, kus me mõlemad peal oleme, b) meenutus külaskäigust, c) popp ja noortepärane pildistamiskatsetus

3) Kas foto on objektiivne?

(Mari-Liis ja Andreas lähtuvad tehtud selfie'st.) Nii ja naa. Eriti tihti me seda virtuaalset albumit, kus pilt sees on, ei lappa. Välja me seda printinud pole. Me oleme seal ja pilt on meie tehtud, see on objektiivsus.